Virolaiset ovat isänmaallista kansaa, jonka kohtalona on ollut joutua milloin idästä, milloin lännestä tulevan suurvaltapolitiikan jalkoihin. Vuonna 1943 saksalaiset aloittivat virolaisten rekrytoinnin asepalvelukseen täyttääkseen omia etujaan.
Kaikki virolaiset eivät kuitenkaan tahtoneet palvella kaukana omasta maastaan Saksan puolesta, vaan hakeutuivat Suomeen saamaan sotilaskoulutusta. Kaikkiaan noin 3.500 virolaisnuorukaista astui Suomen armeijaan jatkosodan aikana. Heistä lähes 200 antoi henkensä Suomen itsenäisyyden puolesta.

Historian kohtalo on joskus julma. Näin oli Suomen poikienkin osana. Lähes puolivuosisataa he joutuivat peittelemään omaa menneisyyttään. Vasta 1990-luvulla Viron uudelleen itsenäistyttyä he saivat arvostusta niin Suomessa kuin kotimaassaan.
Suomi ei ole unohtanut, eikä unohda Suomen poikien muistoa. He taistelivat Suomen vapauden ja Viron kunnian puolesta.

Eestikeelne tõlge:

Soomepoisid on Eesti vaste Soome jäägriliikumisele. Teise maailmasõja ajal ei olnud eesti noorukitel võimalust oma riigi armees teenida. Neil oli siiski tuline soov hankida sõjalist koolitust ja kogemust, mida nad võiksid ära kasutada oma riigi kaitsmiseks.

Eestlased on isamaaline rahvas, kelle saatuseks on olnud jääda jalgu millal idast, millal läänest tulevale suurvõimupoliitikale. Aastal 1943 alustasid sakslased eestlaste relvateenistusse värbamisega oma huvide täitmiseks.

Kõik eestlased ei tahtnud siiski teenida oma riigist kaugel Saksa eest, vaid otsisid tee Soome sõjalist koolitust saama. Kokku umbes 3.500 eesti noorukit astus Soome armeesse Soome jätkusõja ajal. Nendes peaaegu 200 andis oma elu Soome iseseisvuse eest.

Ajaloo saatus on mõnikord julm. Nii oli soomepoistegi osaks. Peaaegu pool sajandit olid nad sunnitud oma minevikku varjama. Alles 1990-ndatel Eesti taasiseseisvudes said nad tunnustust nii Soomes kui oma kodumaal.

Soome ei ole unustanud, ega unusta soomepoiste mälestust. Nad võitlesid Soome vabaduse ja Eesti au eest.